Publiku tungival nõudmisel lisame siia kuulamiseks ühe laulu. Siin ta on:
“Merekaru laul”
Ehapunal päike kuldab värviliseks kaldad,
üksik laevukene öös on ranna poole teel.
Meremees see pikalt enam oodata ei malda,
kuigi koduranda ees ei ole paista veel.
Laine laulab tasakene üht ja sama laulu,
kaldal ootab mind mu neiu oma kambrikses.
Nägin teda viimatigi öösel peale jõulu,
kui mind saatis laeva peale, endal silmad vees.
Olen trotsind suuri torme sinu nimi huulil,
õhtul palveis õnnistanud olen sinu und.
Millal saan küll suudelda neid kirsikarva huuli,
millal kätte jõuab meie kohtumise tund?
Sõitnud olen läbi mitmed võõrad maad ja linnad,
naisi olen näinud rikkaid, pahelisi, häid,
meelsamini poleks tahtnud üldse ära minna,
sest mu kõige kallim kodukülla maha jäi.
sõnad Piret Viisimaa, viis Ivar Malmet
